Hallad on maas

ja väljas laulev tuul

sasib kaskede kuldseid juukseid.

Õunad on pööningul, hiired jälle toas.

Õues kuulda tormi kaugeid nuukseid.

Teele linnud läin’d ja suvi läinud ka.

Vanal katusel vihm lööb tantsu.

Soe tuli pliidi all teeb õdusaks me toa.

Kapist välja otsitud on mõnus kampsun.

On päevalgi hall, magab pilv madalal,

aga meil kumab soojus põues.

Vahel mõtlik on meel, mõni küünal akendel.

Las hinged lennata nii vabana siis õues.

Oo, kui käes on november.

Oo, kui tühjaks jääb aed.

Oo, saab hubaseks kamber

ja su armsad su ümber –

On Hingede Aeg.

Jälle hallad on maas,

väljas laulab tuul.

Ta saisib kaskede kuldseid juukseid.

Õunad on pööningul, hiired jälle toas.

Õues kuulda tormi kaugeid nuukseid.

Oo, kui käes on november…